2.Peatükk

Ma ei saanud veel aru , mis toimub aga väidetavalt oli see siin külas keelatud, see imestas mind väga. Kuningakojas uuriti minult, kes ma olen, kus ma elan, kes mu vanemad on jms. Kui ma vastasin kõigele, et ma ei tea endast midagi, kuid ma võin teile näidata kus ma elan siis nad pidasid kõike naljaks, ning mind saadeti vangi. Minuga ei tohtinud rääkida, ükskõik, mida ma ka ei öelnud. Valvurid ei tohtinud mulle midagi öelda. Minu kong oli suur ja suhteliselt hall. Mul oli vaid üks sinine tekk. Ma olin ainus vang kogu küla peale. Mul polnud ühtegi lähedast inimest.

   Seal ma siis istusin neli päeva, kuni tuli kuningas. Selleks ajaks kui ta tuli olin ma välja mõelnud, et pean talle valetama, et välja saada. Kui kuningas tuli ja küsis, mis mu nimi on ütlesin ma, et minu nimi on Lilly An. Ma ei tea küll, miks kuid see oli ainus mis mul pähe tuli. Kuningas sattus vaimustusse ja ütles: ,, Sa oled siis ju Madmoseelia printsess?” Ma ei osanud midagi öelda. Kuningas käskis mind koheselt vabastada ja andis mulle vähe viisakamad riided selga ja korraldas suure õhtu sööma aja.

  Meid oli rohkem kui kaksteist. Pidusöök oli nii suurepärane, polnud varem nii hästi süüa saanud. Minu eest hoolitseti üli hästi nagu printsessi eest. Alles mõne päeva pärast kui olin hommikuselt jalutuskäigult tagasi küsis kuningas minu käest: ,,Kust kohast sa siis meie linna sattusid?” Ma rääkisin talle, et ma käisin metsas marju korjamas ja eksisin ära ja nii ma nende linna jõudsingi. Kuningas pakkus koheselt, et ta võib lasta mind ära viia, kuid ma keeldusin. Ütlesin, et kui nad mulle tee kätte näitavad võin minema hakata. Nii ka kuningas tegi.