17.peatükk

Hommikul ärgates tundsin esimese asjana pannkookide ja värske maasikamoosi lõhna. Kõht hakkas korisema. „Charlotte” hüüdsin tasakesi. Selle peale kostus köögist Charlotte pehme häälega: „Jah, Lilly ma kohe tulen.” Ta tuli köögist kandikuga, millel olid soojad saiad ja pannkoogid ning kakao ja asetas need minu ette voodisse. „Täna tuleb doktor Sebastian meile külla. Ta tahab su jalad üle vaadata.” „Ma ei taha, et ta mu jalgu vaataks need on koledad ” ütlesin Charlottele arglikult, tema vastas selle peale „Ta tulebki selleks siia, et äkki saab su jalad jälle ilusaks teha.” „Neid saab jälle ilusaks teha?” ütlesin päris üllatunult. „Jah, mu kullake, saab küll. Ära karda mina olen ju ka siin sinuga” ütles Charlotte oma hellitava häälega. „Söö nüüd ilusti. Varsti on ta siin. Teeme sulle ilusa soengu ka pähe,”  lisas ta mõne hetke pärast. Ma haarasin viimase saia järele, see oli veel soe ja pehme koorikuga. Selle sees olid maasika ja banaani tükid ning oli seest kaetud šokolaadiga. Kui ma olin ära söönud aitas Charlotte mul käed ära pesta.  Täna andis ta mulle teise kleidi ja andis mulle ka sokid. Kleit ja sokid olid mõlemad helesinised. Ta tegi mulle soenguks hästi huvitava punni pealae peale, mida kutsutakse krunniks. Ja see oli nii äge. Ta tegi minust ühe pildi.