22.peatükk

Niisiis ta alustas „Ma leidsin ta eile hommikul turu kõrval lamamas. Ta jalad olid üleni verised. Doktor Sebastian ütles, et parem on kui ta ei kõnniks. Niisiis aitan ma teda igale poole kuhu vaja. Ma ei saa riskida, et ta maha kukkuks. Homme kui arst tuleb siis me proovime teha esimesi samme.” Lauas olijad vaatasid teineteisele otsa ja jätkasid muu teemaga. Charlotte vaatas mulle otsa ja ütles sosinal „Aitäh!” Kui nad olid lõpetanud söömise ja joomise ning hakkasid ära minema siis igaüks tuli ja tegi mulle kalli ja soovis „Head paranemist!”

Charlotte istus minu kõrvale kiigele ja ütles „Polnudki ju nii hull” Ma raputasin pead. „Aga mille pärast sa nutma hakkasid?” „Igatsen...” vastasin talle ja vaatasin aknast välja. „Igatsed keda? Mida?” küsis ta uudishimulikult. Veidi aega oli pausi ja siis jõudis talle kohale „Sa igatsed Sebastianit?” uuris ta ettevaatlikult. Ma noogutasin. „Aga lähme vaatame, kus Sebastian on? Teeme ühe jalutuskäigu. Sina saad kärus olla ja mina sõidutan sind. Sobib?” Ma noogutasin. Läksin selle mõtte peale nii pööraseks. Niisiis me sättisime valmis. Charlotte aitas mulle mantli selga ja jalanõud jalga, ning läks välja käru kokku panema. Ma olin nii elevil sellest mõttest, et tahtsin koguaeg püsti tõusta aga siis tuli meelde, et arst ei lubanud. Natuke aega olin vaikuses üksi ja siis tuli Charlotte tagasi ja viis mu kärusse. „Kas sa tead kuhu minna?” küsis ta minult samal ajal kui ta vööd kinnitas. „Jah, ma olen korra siin linnas olnud. Aga me peame linnast välja minema.”  „Sinna on kahe tunni tee” lisasin juurde. Me kõndisime ja ma juhatasin talle teed kui me sinna jõudsime nägin ma ka seda maja, kus me Sebastianiga olime aga see polnud üldse samasugune. See oli ilus ja puhas ja korralik maja. „Kas see? ” küsis Charlotte minult. „See näeb sarnane välja aga see pole see.” vastasin talle ja hakkasin nutma. „Lähme koju kullake? Päike hakkab ka varsti loojuma siis läheb väljas pimedaks.” proovis ta mind rahustada ja suunas käru ümber. Terve tagasi tee ei rääkinud me midagi. Charlotte mõistis, et see oli minu jaoks raske.