23.peatükk

Kui päike oli loojunud jõudsime linna ja sealt oli natuke maad veel koju kõndida. Selle aja jooksul suutsin ma juba magama jääda. Ta tegi mul rihma lahti ja kandis mind koos käruga tuppa. Ta võttis minult seljast ka kasuka ja jalast saapad. Ta tõstis mind õlale ja viis mind oma tuppa ja pani voodisse. Ta pani mulle öökleidi selga ja pani teki peale ja heitis minu kõrvale magama.

Hommikul kui üles ärkasin, avastasin, et olen jälle võõras kohas. „Charlotte!” karjusin nii kõvasti kui sain. Jällegi kostus köögist „Ma teen toidu valmis ja tulen kohe toiduga sinu juurde.” Alles siis sain aru, et olen Charlotte magamistoas. See tuba oli nii suur ja ilus. Sellel oli samamoodi valged linad. Ta astus tuppa ja küsis, kas ma tahan siin süüa või söön köögis või oma toas. Ka seekord tahtsin ma köögis oleval kiigel süüa. See kord oli söögiks mannapuder moosiga ja moosisaiad ja joogiks oli piparmündi tee. Söömist alustanud, mainis ta mulle jälle, et täna tuleb doktor mind vaatama ja äkki saame täna juba esimesi samme teha. See rõõmustas mind väga. Sõin oma toidu ära. Aga täna tahtis Charlotte, et ma ise endale riided valiksin. Ta tõi kõik riided mulle ette ja küsis, missugune mulle meeldib. Mina valisin välja ühed retuusid ja pikemat sorti kampsuni, mida nimetatakse tuunikaks ja ühed paksud sokid. Charlotte meelest oli see riietus väga ilus, mille ma välja valisin. Charlotte viis mu minu tuppa tagasi ja siis tuli arst.