Hommikul
oligi ta kõige esimesena üleval, pisut segaduses, kuna ei mäletanud, et ta
emme-issi voodis magama oleks jäänud, kuid Robin seletas, et ta jäi magama juba
verandal, siis ta rohkem ei küsinud. Eliise ja Robin läksid tasakesi kööki ja
hakkasid süüa tegema, selle peale Eliise muidugi uuris „Aga miks emme täna süüa
ei tee?“ Robin vaigistas natuke Eliiset ning ütles, et kuna emme tegi eile nii
palju süüa siis ta mõtles, et teeks täna talle üllatuse. Sellest, mis neil
öösel juhtus, ei lausunud ta sõnagi. Eliise aitas siis kõiki vilju puhastada,
pesta ja lõigata. Paistab, et Robin muud teha ei oska kui putru, sest ka
seekord oli puder erinevate viljadega ja kõrvale tee. Kui kõik oli valmis,
tahtis Eliise minna ja ajada üles minu ja Sebastiani aga issi ei lubanud veel,
ütles, et lähme äratame emme kõigepealt. Sellega oli Eliise nõus. Ta läks
kiirelt emme-issi tuppa ja sositas emmele, et hommikusöök on valmis. Robin
vaatas seda ukse pealt ja ütles, et ajab ise Sebastiani ja Lily üles. Emme
seadis ennast korda ja nad läksid koos Eliisega kööki. Kui aga Eliise nägi, et
issi läheb üles mõtles ta endamisi ’On alles tobuke, kas ta siis ei tea, et
meie tuba on teisel pool?’ Ta piilus oma tuppa sisse ja nägi, et see oli
inimtühi. Seal polnud tõesti kedagi.
Natuke aega seisis ta oma uksel pani selle kinni ja lausus siis rahulikult
„Noojah.“ Ja läks kööki tagasi. Laud oli kaetud ja Charlotte paistis isegi
päris muretu olevat. Ringutas ja küsis „Oi, kas teie tegite selle kõik koos?“
„Jah, issi tahtis sulle üllatust teha.“ Ütles Eliise. Seejärel tulin mina koos
Robini ja Sebastianiga alla. Sebastian nägi kõige halvem välja. Charlotte
soovitas tal kohe puhkama minna aga Sebastian ütles, et sööb enne ära ja siis
puhkab pisut. Lubasin tal oma voodis tukastada. Robin aitas mu kiigele ja tegi
ära hommikuse jalgade skaneerimise ning siis saime hakata hommikust sööma.
Seekord sõime vaikuses. Keegi mitte midagi ei öelnud. Kõik olid vist ikka veel
väsinud. Kui söök sai söödud läks Sebastian ja heitis end minu voodisse magama.
Pisut kummaline küll, et kohe kui ta pea patja puudutas jäi ta magama. See oli
küll kohati arusaadav aga kohati mitte. Igatahes edasi tuli meil pikniku jaoks
asju ette valmistada. Söögiks tegime: Peekoni-kapsa korvikesi, kartuli salatid,
limonaadi, burgereid ja šokolaadikooki. Ei tea, kes küll kõik selle ära jõuab
süüa. Peekoni-kapsa korvikesed olid kerged meile tegemiseks, nii et selle saime
Eliisega kahe peale tehtud. Kartuli salatit tegime kõik koos, limonaadi tegi
ainult Charlotte, burgereid ainult Robin ja šokolaadikooki meie Eliisega. Nii
oli päris lõbus isegi süüa teha, kui kõik oli ilusti ära jagatud, kes millega
tegeleb. Lõunaks sai meil kõik valmis ja enne kui söögiaeg kätte oli jõudnud
ajasime Sebastiani üles ja hakkasime minema ühte parki, mis jäi meie kodust
peaaegu tunni kaugusele. Enne minekut skaneerisime muidugi mu jalad ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar