reede, 14. detsember 2018

41.peatükk

Järgmisel hommikul ärgati vara. Skaneeriti mu jalgu ja läksime kohe teele. Kuna eelmisest õhtust jäi veel palju toitu üle siis võtsime selle kaasa. Tee meie majani oli pikk. Paar korda pidime puhkama ka.  Lõunaks jõudsim ühe koopani, kus elas see arst või noh võlur, kes mind kõige esimesena üle vaatas. Sebastian läks ja koputas uksele ning kui võlur välja astus rääkisid nad arusaamatus keeles natuke aega ja siis Sebastian osutas mulle. Võlur tuli lähemale, katsus mu pead ja lausus kaks fraasi „Le mauvais esprit est séparé de ce corps“ ja „Âme tu es sauvé“. „Vauu“ kostus selle peale Eliise suust. Nad kõik nägid, kuidas Võlur oma käe mu laubale pani, see hakkas kollaseks ja lõpuks punaseks minema ning pärast esimest lauset see kollakas-punane ära kadus. Teise lause ajal nägid nad kuidas tema käest mulle sinist laubale läks. See tekitas pisut külma värinaid ja ehmatust. Ma tundsin, kuidas miski mu seest oli ära läinud. Me skaneerisime mõne aja pärast minu jalgu ning siis helises telefon. See oli arst Plainorb, kes uuris, et mida me just tegime. Kogu süsteem oli välja lülitanud. Charlotte rahustas neid ja ütles, et tuleb haiglast läbi ja räägib arstiga aga seda umbes kahe-kolme tunni pärast. Tänasime viisakalt Võlurit ja hakkasime tagasi linna minema. Linnas peatusime haigla juures ja kõnelesime arstiga pisut. Arstil ei olnud selle üle hea meel, et me kasutasime muud ravivõtet, mida tema oli meile õpetanud. „Aga me arvame, et tegu võis olla loitsuga, arvestades viimaste päevade sündmusi. Tema kannul käisid pahad vaimud, kes üritasid teda hulluks ajada, kuid Võlur sai sellega hakkama“ seletas Sebastian kuna ta oli ainus, kes võlusõnu mõistis. „Nuujaa aga te oleks võinud vähemalt mulle öelda.“ Pahandas arst see peale. Siis jätsime arstiga hüvasti ja läksime koju. Koju jõudsime siis kui päike hakkas vaikselt looja minema ehk siis oli aeg kiireks söögiks ja magama minekuks. Seekord tegi emme pastat ja kõrvale mahla. Kui söök sai söödud läksime kõik magama. Kõik teised said magama minna aga Robin ja Sebastian jäid veel üles, kuna Sebastiani voodi polnud ikka veel üles seatud. Nii nad siis veidi aega kopsisid. Voodi pandi minu voodi kõrvale ja see tegi muidugi Eliise väga kadedaks. Niisiis lükati ka Eliise voodi minu oma kõrvale. Robin soovis meile head ööd pani meile multika telekasse käima ja jättis igaksjuhuks tule põlema. Kardina jättis ka igaksjuhuks alla, sest keegi ei teadnud, kas salapärane tegelane luusib ikka meie maja ümber või enam ei luusi. See öö saime kõik kenasti magada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar